Jaanilinn (Ivangorod)
![]() |
Jaanilinn kuulub de iure Tartu rahulepinguga Eesti Vabariigile, de facto kuulub see praegu Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu.
Linna pindala on 7,7 km², elanike arv 10 502 (1. jaanuar 2016).
Linn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III järgi.
Kesklinn on 32 m kõrgusel merepinnast.
Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas ka Venemaa kodanikele. Jaanilinnas on mitu piiripunkti: eraldi kaubaveokitele, muudele sõidukitele ning jalgratturitele ja jalakäijatele, samuti rongide piiriületuspunkt, peale selle lihtsustatud piiriületuspunkt jalakäijatele (kuid mitte jalgratturitele). Lihtsustatud piiriületuspunkt on avatud kella 8–17, teised piiriületuspunktid ööpäev läbi. Teiste piiripunktide läbijatel on võimalik külastada ka tax-free-kauplust, piiri lihtsustatud korras ületajatel see võimalik ei ole. Autojuhtidele on oma, jalakäijatele ja jalgratturitele oma tax-free-kauplus.
Alates 14. märtsist 2004 oli Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev. 22. oktoobrist 2009 on linnapea Vassili Kaprijantšuk.
Jaanilinnal on kaks aukodanikku: kirjanik Pavel Tsubko (1922–2003) ja KGB töötaja Aleksei Bõstrov (1921–2002).
Linnas paikneb Venemaa relvajõudude väeosa nr 32229, mis on Venemaa sõjaväeluure keskasutuse GRU eriteenistuse OSNAZ-i üksus. Selle ülesanne on raadio- ning raadiotehniline luure.
Elanike arv on olnud:
Kaart - Jaanilinn (Ivangorod)
Kaart
Maa (piirkond) - Venemaa
![]() |
![]() |
Venemaa lipp |
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
RUB | Venemaa rubla (Russian ruble) | ₽ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
KV | Komi keel (Komi language) |
TT | Tatari keel (Tatar language) |
CE | Tšetšeeni keel (Chechen language) |
CV | Tšuvaši keel (Chuvash language) |
RU | Vene keel (Russian language) |